süsihappegaas
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO₂) on värvitu ja lõhnatu gaas, mis tekib süsinikuühendite põlemisel ja hingamisel ning on oluliseks kasvuhoonegaasiks.
Süsihappegaas on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest süsinikuaatomist ja kahest hapnikuaatomist (CO₂). See on loomulik osa Maa atmosfäärist ja oluline osa süsinikuringsest. Süsihappegaas tekib organismide hingamisel, orgaanilise aine lagunemise ja põlemise käigus ning vulkaanilise tegevuse kaudu. Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesi käigus, muutes selle hapniku ja orgaaniliste ainete kaubanduses tagasi. Inimtegevuse tõttu, eriti fossiilkütuste põletamisel, on atmosfääri süsihappegaasi sisaldus pidevalt tõusnud, mis on peamine põhjus kliimamuutustele, kuna süsihappegaas on üks olulisemaid kasvuhoonegaase. Tööstuses kasutatakse süsihappegaasi jahutusainena (kuivjää kujul), gaseeritud jookide valmistamisel, toiduainete pakendamisel ja keevitamisel. Eesti keeles kasutatakse ka terminit süsinikdioksiid või lühendatult CO₂. Süsihappegaas on samuti hapusate ja mineraalvee sees olev gaas, mis annab nendele jookidele iseloomuliku mullitava omaduse.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «süsihape» (süsinikku sisaldav hape) + «gaas» (gaasiline aine). Süsihape viitab vesilahuses tekkinud nõrgale happele (H₂CO₃).
Kasutusnäited
Atmosfääri süsihappegaasi sisaldus on tõusnud tööstusrevolutsioonist saadik oluliselt.
Taimed tarbivad fotosünteesi käigus süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku.
Mineraalvee valmistamisel lisatakse vette süsihappegaasi, et see mullitaks.
Hingamisel eraldavad inimesed süsihappegaasi, mis siis välja hingatakse.